The R&A
Golf is open to all
Tagasi
Keel

Golfireeglid

Otsi reeglitest
Definitsioonidest
Golfis on enam kui 70 defineeritud terminit ja need on aluseks, millele on golfireeglid kirjutatud. Defineeritud terminite (mis on helesinised ja paksus kirjas) hea teadmine on reeglite korrektse rakendamise jaoks väga oluline.
Kasulikud lingid
Reeglite viktoriin
A
Ajutine vesi
Igasugune ajutiselt kogunenud vesi maapinnal (näiteks vihmast või kastmisest tekkinud lombid või veekogu ülevool) mis:
  • Ei ole trahviala, ja
  • On nähtav kas enne või pärast mängija löögiasendi sisse võtmist (ilma jalgadega ülemääraselt surumata).
Ei piisa, kui maapind on vaevalt märg, mudane või pehme või kui vesi ilmub vaid hetkeks nähtavale, kui mängija maapinnale astub. Kogunenud vesi peab jääma nähtavaks, kas enne või pärast mängija löögiasendi sisse võtmist. Erijuhud:
  • Kaste ja härmatis ei ole ajutine vesi.
  • Lumi ja looduslik jää (välja arvatud härmatis) on lahtine risu, või kui jää ja lumi on maapinnal, siis mängija valikul ka ajutine vesi.
  • Tehislik jää on takistus.
Loe edasi
Asendama
Mängitaval rajal mängija palli vahetamine teise palli vastu, mis muutub seeläbi mängus palliks.
Pall on asendatud, kui see pall on ühel reeglis 14.4 kirjeldatud moel mängu pandud asendamaks mängija esialgset palli, isegi kui esialgne pall:
  • Oli mängus, või
  • Ei olnud mängus, sest see oli väljakult üles tõstetud või oli kadunud või audis.
Asendatud pall on mängija mängus pall isegi siis kui:
  • See oli tagasi asetatud, kukutatud või asetatud valel moel või valesse kohta, või
  • Asendamise asemel oli reeglite järgi mängijal kohustus esialgne pall mängu tagasi panna.
Loe edasi
Au
Mängija õigus sooritada esimesena tiialalt avalöök (vt reegel 6.4).
Augus
Kui pall seisab löögi järgselt lipuaugus ja kogu pall on allpool puttamisgriini tasapinda.
Kui reeglid viitavad sõnadele „rada lõpetama“ või „raja lõpetamine“, siis tähendab see, et mängija pall on augus. Erijuhul, kui mängija pall toetub vastu lipuaugus seisvat lipuvarrast, vaata reeglit 13.2c (pall on augus kui osa pallist on allpool puttamisgriini tasapinda).   Selgitus Augus/1 (inglise keeles) Selgitus Augus/2 (inglise keeles)
Loe edasi
Aut
Kõik komitee poolt määratletud väljaku piiriservast väljaspoole jäävad alad. Kõik alad, mis jäävad sellest servast sissepoole on mänguala.
Väljaku piiriserv ulatub maapinnast nii üles, kui alla ja tähendab järgmist:
  • Piiriservast sissepoole jääv maapind ja muu (nagu igasugused looduslikud või tehislikud objektid), on mängualal hoolimata, kas nad on maapinnal, maapinna kohal või maapinna all.
  • Juhul kui objekt on samaaegselt nii piiriservast seespool, kui ka väljas (nagu näiteks piiriaia külge kinnitatud trepiastmed või servast väljas kasvav puu, mille oksad ulatuvad servast sissepoole või vastupidi), siis on audis selle objekti need osad, mis jäävad servast välja.
Piiriserv tuleks määratleda piiriobjektidega või joonega:
  • Piiriobjektid: Kui piiriserv on määratletud vaiade või aiaga, kulgeb piiriserv mööda maapinda vaiade või aiapostide väljaku-poolsete külgede vahelt (välja arvatud eenduvad toetustalad) ning vaiad või postid ise on audis. Kui piiriserv on määratletud teiste objektidega nagu müür või on komiteel soov käsitleda piirdeaeda teisiti, peaks komitee määratlema piiriserva.
  • Jooned: Kui piiriserv on määratletud joonega, kulgeb piiriserv maapinnal mööda joone väljaku-poolset külge ja joon ise on audis. Kui piiriserv on määratletud joonega, võib piiriservale osutamiseks kasutada vaiasid.
Kui piiriserva määratlemiseks või sellele osutamiseks kasutatakse vaiasid, on vaiad piiriobjektid. Piirivaiad või jooned peaksid olema valged.
Loe edasi
B
Bunker
Spetsiaalselt ettevalmistatud liivane ala, mis tihtipeale on pinnase eemaldamise teel tekitatud süvend.
Bunkri osad ei ole:
  • Ettevalmistatud ala piiril asuv lõikeserv, müür või sein, mis koosneb mullast, murust, laotud murukamarast või tehislikest materjalidest
  • Ettevalmistatud ala servast seespool paiknev igasugune kasvav või sinna lisatud looduslik objekt (näiteks muru, põõsad või puud)
  • Ettevalmistatud ala servast väljapoole pudenenud liiv ja
  • Kõik teised väljakul paiknevad liivased alad, mis pole ettevalmistatud ala servast seespool (näiteks kõrb ja teised looduslikud liivased alad mida aegajalt nimetatakse ka jäätmaaks)
Bunkridon üks viiest määratletud väljaku alast. Komitee võib määratleda ettevalmistatud liivase ala edenemisala osaks, mis tähendab, et tegemist ei ole enam bunkriga või kuulutada ettevalmistamata liivase ala bunkriks. Kui bunker on taastamisel ja komitee määratleb bunkri tervenisti remondialaks, siis käsitletakse bunkrit kui edenemisala, mis tähendab, et tegemist ei ole enam bunkriga. Sõna „liiv“, nagu seda kasutatakse käesolevas definitsioonis ja reeglis 12 hõlmab igasugu liivataolist materjali, mida kasutatakse bunkris (näiteks purustatud teokarbid) ja ka igasugu liivaga segatud pinnast.
Loe edasi
E
Ebaharilik väljaku seisukord
Üks järgnevaist määratletud tingimustest:
  • Looma auk,
  • Remondiala,
  • Teisaldamatu takistus, või
  • Ajutine vesi.
Loe edasi
Edenemisala
Väljaku ala ,mis hõlmab kogu väljakut  välja arvatud nelja määratletud ala: (1) Tiiala, millest mängija peab sooritama mängitava raja avalöögi, (2) kõik trahvialad, (3) kõik bunkrid ja (4) mängitava raja puttamisgriin.
Edenemisala sisse kuuluvad:
  • Väljaku kõik teised tiipaigad peale tiiala ja
  • Kõik valed griinid.
Loe edasi
F
Four-Ball
Mänguvorm, kus kahest partnerist koosnevad pooled võistlevad omavahel. Kõik mängijad mängivad oma palliga. Igal rajal läheb poole tulemusena kirja partnerite mängitud tulemustest väiksem tulemus.
Neli-palli võib mängida kahest partnerist koosneva kahe poole vahel rajamängu vormis või kahest partnerist koosneva mitme poole vahel löögimängu vormis.
Loe edasi
Foursomes (tuntud ka kui „Alternate Shot“)
Mänguvorm, kus kahest partnerist koosnev pool mängib igal rajal kordamööda ühte palli.
Foresomes mängu võib mängida kahest partnerist koosneva kahe poole vahel rajamängu vormis või kahest partnerist koosneva mitme poole vahel löögimängu vormis.
Loe edasi
K
Kadunud
Palli olek, kui seda pole kolme minuti jooksul leitud. Kolme minutit arvestatakse hetkest, kui mängija või tema kädi (või mängija partner või partneri kädi) on alustanud palli otsimist. Pall ei muutu kadunud palliks sellest tulenevalt, et mängija seda deklareerib.
Kui mängija tahtlikult viivitab palli otsinguga alustamist, et lasta teistel tema eest otsida, algab otsingu aeg hetkel, kui mängija oleks ilma aega venitamata saanud otsimist alustada. Kui otsingut alustatakse ning selle käigus otsing ajutiselt põhjendatult katkestatakse (näiteks mängija peatab palli otsingud, sest mäng peatatakse või mängija on sunnitud varjuma, et teine mängija saaks oma palli mängida) või mängija tuvastab ekslikult vale palli, siis:
  • Aega, mis kulus otsingute katkestamisest otsingute jätkamiseni ei loeta otsimisaja hulka ja
  • Palli leidmiseks on aega kokku kolm minutit. Selle hulka loetakse aeg, mis kulus otsimisele enne otsingute katkestamist ja pärast otsingute jätkamist.
Selgitus Kadunud/1 (inglise keeles) Selgitus Kadunud/2 (inglise keeles)
Loe edasi
Kaevunud
Mängija pall asub eelmise löögi tulemusena iseenda kukkumisjäljes ja osa pallist on maapinnast allpool.
Pall ei pea puudutama maapinda, et olla kaevunud. Näiteks võib palli ja maapinna vahel olla muru ja lahtine risu.
Loe edasi
Kepipikkus
14-st (või vähemast) reegli 4.1b(1) alusel mänguringiks valitud keppidest kõige pikema kepi pikkus peale putteri.
Kepipikkus on mõõtühik, mida kasutatakse selle mängija tiialade ja reeglipäraste vabastuse ala suuruste määramiseks. Nende alade mõõtmise jaoks kasutatakse kepi kogu pikkust, alustades kepilabast ja lõpetades käepideme ülemisest otsast. Aga mistahes lisaseade käepideme otsas ei ole osa kepipikkusest.   Selgitus Kepipikkus/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Kohtunik
Komitee poolt määratud isik, kes otsustab faktilisi küsimusi ja rakendab reegleid.
Rajamängus sõltuvad kohtuniku ülesanded ja volitused talle määratud rollist:
  • Kui kohtunik on kogu mänguringiks määratud ühe mängu juurde, on kohtunikul  kohustus reageerida igale reeglite rikkumisele, mida ta näeb või millest räägitakse (vaata reegel 20.1b(1)).
  • Kui kohtunik on määratud mitme mängu või kindlate radade või väljaku piirkondade juurde, ei ole neil volitusi mängu sekkuda, välja arvatud juhul, kui:
    • Mängija palub reeglitega abi või reeglilahendit (vaata reegel 20.1b(2)).
    • Mängus osalev mängija või mängijad võivad rikkuda reeglit 1.2 (mängija käitumisstandard), 1.3b(1) (kaks või enam mängijat lepivad omavahel kokku mõne reegli või karistuse eiramises, mille kehtimisest nad on teadlikud), 5.6a (asjatult mängu viivitamine) või 5.6b (hoogne mängutempo).
    • Mängija hilineb oma stardipaika (vaata reegel 5.3) või
    • Mängija palli otsimise kolmeminutiline aeg saab täis (vaata reegel 5.6a ja kadunud defintsioon).
Löögimängus on kohtunikul kohustus reageerida kõigi reeglirikkumiste korral, mida ta näeb või millest kuuleb. See kehtib hoolimata sellest, kas kohtunik on määratud kogu mänguringiks ühe võistlusgrupi juurde või jälgima mitmeid gruppe, kindlaid radasid või väljaku piirkondi. Komitee võib rajamängus ja löögimängus kohtuniku ülesandeid piirata.
Loe edasi
Komitee
Isik või isikute grupp, kes vastutavad võistluse või väljaku eest.
Selgitus Komitee/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Kukutamine
Pallist lahtilaskmine selliselt, et see kukub läbi õhu eesmärgiga pall mängu panna.
Kui mängija eesmärk ei olnud palli lahti lastes palli mängu panna, siis palli pole kukutatud ja pall ei ole mängus (vt reegel 14.4). Reegel määrab täpse vabastuse ala, kuhu pall tuleb kukutada ja kuhu see peab paigale jääma. Vabastust võttes peab mängija palli lahti laskma põlve kõrguselt selliselt, et:
  • Pall kukuks sirgjooneliselt alla. Mängija ei tohi palli visata, keerlema panna, veeretada või kasutada mõnd muud liigutust, mis võib mõjutada, millises kohas pall peatub ning
  • Pall ei puutu enne maapinnale kukkumist ühtegi mängija kehaosa ega varustust (vt reegel 14.3b)
Loe edasi
Kädi
Isik, kes aitab mängijat mänguringi jooksul, sealhulgas järgmises:
  • Keppide kandmine, transportimine ja käsitsemine: Isik, kes mängu ajal kannab, transpordib (näiteks golfiauto või -käruga) või käsitseb mängija keppe, on mängija kädi isegi juhul, kui ta pole mängija poolt oma kädiks nimetatud, välja arvatud juhul, kui ta viisakusest tõstab mängija keppe või liigutab golfiautot või bägi enda eest ära või ulatab mängijale maha unustatud kepi.
  • Nõu andmine: Mängija kädi on ainus isik (peale partneri või partneri kädi), kelle käest mängija võib nõuannet küsida.
Kädi võib mängijat aidata ka teistes reeglitega lubatud tegevustes (vt reegel 10.3b).
Loe edasi
L
Lahtine risu
Kõik lahtised looduslikud objektid nagu näiteks:
  • Kivid, lahtine muru, langenud lehed ja oksad
  • Surnud loomad ja loomade jäätmed
  • Ussid, putukad ja sarnased loomad, mida saab hõlpsasti eemaldada ning samuti nende ehitatud kuhjad või võrgud (näiteks usside uuristatud mullahunnikud, sipelgapesad) ja
  • Kokku pressitud pinnas (sisaldab aereerimise korke).
Looduslikud objektid ei ole lahtised kui nad:
  • On millegi küljes kinni või kasvavad
  • On tugevalt maasse kaevunud (ei saa hõlpsasti üles korjata) või
  • On palli külge kleepunud.
Erijuhud:
  • Liiv ja lahtine pinnas ei ole lahtine risu (see ei hõlma usside, putukate või muude sarnaste loomade tehtud künkakesi).
  • Kaste, härmatis ja vesi ei ole lahtine risu.
  • Lumi ja looduslik jää (välja arvatud härmatis) on lahtine risu, või kui jää ja lumi on maapinnal, siis mängija valikul ka ajutine vesi.
  • Ämblikuvõrgud on lahtine risu hoolimata asjaolust, et need on muu objekti küljes kinni.
  • Palli peal olev elus putukas on lahtine risu. 
  Selgitus Lahtine risu/1 (inglise keeles) Selgitus Lahtine risu/2 (inglise keeles) Selgitus Lahtine risu/3 (inglise keeles) Selgitus Lahtine risu/4 (inglise keeles)
Loe edasi
Lahutamatu objekt
Komitee poolt määratletud väljakul paiknev ja väljakutset esitav tehislik objekt, millest trahvilöökideta vabastust ei saa.
Lahutamatuid objekte käsitletakse teisaldamatutena (vt reegel 8.1a). Kuid lahutamatu objekti osa (näiteks värav, uks või kinnitustrossi osa) võib käsitleda teisaldatavate takistustena, kui see vastab teisaldatava takistuse definitsioonile. Tehislikud objektid, mis on komitee poolt määratud väljaku lahutamatuteks objektideks, ei ole takistused ega piiriobjektid.
Loe edasi
Liikus
Paigal seisvat palli loetakse liikunuks, kui see nihkub oma kohalt ja jääb seisma ükskõik millises muus kohas ning nihkumine on silmaga tuvastatav (hoolimata, kas keegi nägi seda juhtumas või mitte).
See kehtib ka siis, kui pall nihkus oma algsest kohast nii üles või alla suunas, kui ka horisontaalselt igas suunas. Kui pall ainult võbiseb (tihtipeale viidatakse sellele, kui ostsilleerimisele) aga jääb pidama või naaseb oma algsesse kohta, siis pall pole liikunud.   Selgitus Liikus/1 (inglise keeles) Selgitus Liikus/2 (inglise keeles)
Loe edasi
Lipuauk
Puttamisgriinil paiknev ja mängitava raja lõppu tähistav koht:
  • Lipuauk peab olema 108 mm (4 ¼ tollise) läbimõõduga ja vähemalt 101.6 mm (4 tolli) sügav.
  • Kui kasutatakse vooderdust, siis selle väline diameeter ei tohi olla üle 108 mm (4 ¼ tolli). Vooderdus peab olema uputatud vähemalt 25.4 mm (1 tolli) jagu puttamisgriini tasapinnast allapoole välja arvatud juhul, kui pinnasetingimused seda ei võimalda.
Loe edasi
Lipuvarras
Komitee poolt lipuaugu asukohta tähistav teisaldatav varras. Lipukangas ja muu varda külge kinnitatud materjal või objekt on lipuvarda osa.
Kui lipuaugu asukoha näitamiseks kasutatakse tehislikku või looduslikku objekti (näiteks kepp või puutokk), käsitletakse seda objekti reeglite kohaldamise mõistes lipuvardana. Nõuded lipuvardale on sätestatud varustuse reeglites.
Loe edasi
Loodusjõud
Loodusmõjud nagu tuul, vesi või kui midagi juhtub ilma selge põhjuseta gravitatsiooni mõjul.
Loom
Igasugune loomariigi isend (v.a. inimene) hõlmates imetajaid, linde, roomajaid, kahepaikseid ja selgrootuid (näiteks ussid, putukad, ämblikud ning koorikloomad).
Looma auk
Igasugune looma poolt maa sisse kaevatud auk välja arvatud loomade poolt kaevatud augud, mis on samaaegselt määratletud lahtiseks risuks (näiteks usside ja putukate uuristatud augud).
Looma auk hõlmab:
  • Kogu lahtist materjali, mille loom on august välja kaevanud 
  • Igasugune auguni viiv sissekulunud käigurada ja
  • Maa-aluse augu kaevamise tulemusena üles tõstetud või moonutatud ala maapinnal.
Looma auk ei hõlma endas looma jälgi, mis ei ole osa looma auguni viivast sissetallatud rajast.
Loe edasi
Löögiasend
Löögiks ettevalmistuva ja lööki sooritava mängija jalgade ning keha asend.
Vaata reegel 25.4d (liikumise abivahendit kasutavate mängijate jaoks on definitsiooni muudetud lisades liikumise abivahendi asend löögiks valmistumisel ja selle sooritamisel).
Loe edasi
Löögimäng

Mänguvorm, kus mängija või pool võistleb kõigi teiste mängijate või poolte vastu.
Tavalises löögimängus (vt reegel 3.3):
  • On mängija või poole mänguringi tulemuseks löökide summa (sisaldades tehtud lööke ja mistahes trahvilööke) ning ta peab kõik rajad lõpetama, ja
  • Võidab see mängija või pool, kes lõpetas kõik mänguringid kokku vähimate löökidega.
Teised löögimängu vormid on Punktimäng, Suurim skoor ja Par/Bogey, kuid neil on teistsugused tulemuste arvestamise meetodid (vt reegel 21). Kõiki löögimängu vorme saab mängida kas individuaalvõistlusena (iga mängija võistleb üksi) või partneritest koosnevaid pooli hõlmava võistlusena (Foursomes või Four-Ball).
Loe edasi
Löök
Tagant ette suunatud kepiliigutus eesmärgiga palli lüüa.
Kuidlööki pole tehtud, kui mängija:
  • Otsustab keppi alla tuues palli mitte lüüa ning peatab meelega kepilaba enne, kui see pallini jõuab või lööb pallist meelega mööda, kui kepilaba pole enam võimalik peatada.
  • Tabab löögiks ettevalmistudes proovisvingi tehes kogemata oma palli.
Kui reeglid viitavad terminile „palli mängima“, siis see tähendab sama, kui lööki sooritama. Mängija raja tulemust või mänguringi tulemust väljendatakse „löökide“ arvuna või „tehtud löökide“ arvuna, mis tähendab nii sooritatud lööke kui ka kõiki trahvilööke (vt reegel 3.1c).   Selgitus Löök/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Lööki mõjutavad tingimused
Paigal seisva palli asend, planeeritava löögiasendi ala, planeeritava svingi ala, mängujoon ja vabastuse ala, kuhu mängija kavatseb palli kukutada või asetada.
  • “Planeeritava löögiasendi ala” sisaldab endas nii kohta, kuhu mängija toetab oma jalad, kui ka kogu muud vajalikku ruumi, mis mõjutab kuhu ja kuidas mängija paigutab oma keha, et valmistuda ja sooritada planeeritud löök.
  • “Planeeritava svingi ala” sisaldab kogu vajalikku ala, mida mängija kasutab löögi sooritamiseks ja hõlmab endas kepi ülesviimise, allatoomise või löögi lõpetamiseks vajalikku ruumi.
  • “palli asukoht”, “mängujoon” ja “vabastuse ala” on eraldi defineeritud.
Loe edasi
M
Maksimaalse vabastuse koht
Bunkris ebahariliku väljaku seisukorra (reegel 16.1c), või puttamisgriinil ebahariliku väljaku seisukorra (reegel 16.1d) mõjust trahvita vabastuse võtmise lähtekoht , kui ei eksisteeri täieliku vabastuse lähimat kohta.
See on hinnanguline koht, kus pall asuks arvestades et:
  • See on lähim koht palli esialgsele kohale, kuid mitte lipuaugule lähemal,
  • kui esialgne koht, see asub nõutud väljaku alal ja
  • Selles kohas on kõige väiksem ebahariliku väljaku seisukorra mõjuala mängija löögile, mille ta oleks sooritanud, kui segajat poleks eksisteerinud.
Lähtekoha määramiseks, peab mängija valima kepi, löögiasendi, mängujoone ja svingi, mida ta oleks esialgsest kohast löögi sooritamiseks kasutanud. Mängija ei pea löögi simuleerimiseks sisse võtma vajalikku löögiasendit ja valitud kepiga sooritama svingi (kuid see on soovitatav, et mängija suudaks selle koha määrata võimalikult täpselt). Maksimaalse vabastuse koht leitakse viisil, kus võrreldakse segaja häiriva mõju suurust mängija palli asendi ja planeeritava svingi suhtes, puttamisgriinil ka mängujoone suhtes. Näiteks võttes vabastust ajutisest veest:
  • Võib maksimaalse vabastuse koht asuda kohas, kus pall on madalamas vees, kui see, milles mängijal tuleks seista (mõjutades rohkem löögiasendit kui palli asendit või svingi), või kus pall on sügavamas vees, kui see, milles mängijal tuleb seista (mõjutades rohkem palli asendit või svingi kui löögiasendit).
  • Puttamisgriinil võib maksimaalse vabastuse koha määrata mängujoonest lähtuvalt, kus pallil tuleb läbida ajutise vee kas madalaim või kitsaim osa.
Loe edasi
Mängujoon
Suund, kuhu mängija soovib, et ta pall pärast löögi sooritamist liiguks ning sisaldades endas mõistlikku kõrgust maapinnast ja kaugust mõlemal pool seda joont.
Mängujoon ei pea olema kahe punkti vaheline sirgjoon (näiteks võib see olla kaardus, põhinedes kuhu mängija soovib palli selliselt lüüa).
Loe edasi
Mängukeelu ala
Väljaku osa, kus komitee on keelanud mängida. Mängukeelu ala peab olema määratletud kas ebahariliku väljaku seisukorra või trahviala osana.
Komitee võib mängukeelu alasid kasutada mistahes põhjusel nagu näiteks:
  • Looduse, loomade pesitsuskohtade ja keskkonnatundlike alade kaitseks,
  • Noorte puude, lillepeenarde, murukasvanduste, värskelt külvatud muruga alade või muude istutatud alade kaitseks,
  • Mängijate ohutuse tagamiseks ja
  • Ajalooliste muististe või teiste kultuuriväärtuste säilitamiseks.
Komitee peaks mängukeelu ala serva määratlema kas joonte või vaiadega ning joon või vaiad (või vaiade tipud) peaksid mängukeelu ala selgelt eristama tavalisest ebaharilikust väljaku seisukorrast või trahvialast, mis ei sisalda endas mängukeelu ala.   Selgitus Mängukeelu ala/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Mänguring
18 või vähema raja mängimine komitee määratud järjekorras.
Mängus
Mängija palli olek, kui see asub väljakul ja seda kasutatakse raja mängimiseks.
  • Pall pannakse mängu, kui:
    • Mängija sooritab tiiala seest pallile löögi, või
    • Mängija sooritab rajamängus pallile löögi väljaspoolt tiiala ja vastane ei nõua löögi tühistamist vastavalt reeglile 6.1b.
  • Pall jääb mängu, kuniks see on augus, kuid pall ei ole enam mängus, kui:
    • see on väljakult üles tõstetud,
    • see on kadunud (isegi, kui see asub väljakul) või audis.
    • See on asendatud teise palliga isegi, kui asendus oli reeglite vastane.
Pall, mis ei ole mängus, on vale pall. Mängijal ei tohi mängus olla rohkem kui üks pall (piiratud olukorrad, kus mängija saab rajal mängida enama kui ühe palliga, on kirjeldatud reeglis 6.3d). Kui reeglid viitavad paigal seisvale või liikuvale pallile, siis kohaldub see mängus pallile. Kui mängus palli asukoha märgistamiseks kasutatakse pallimärki, siis:
  • Pall on mängus, kui seda pole üles tõstetud ja
  • Pall on mängus hetkest, kui see on peale ülestõstmist tagasi asetatud isegi, kui pallimärki pole eemaldatud.
Loe edasi
Märgistama
Paigal seisva palli asukoha märkimine ühel järgneval viisil:
  • Pallimärgi asetamine vahetult palli taha või kõrvale, või
  • Kepi asetamine maapinnale vahetult palli taha või kõrvale.
Seda tehakse ülestõstetud palli tagasi asetamise koha märkimiseks.
Loe edasi
Märkija
Isik, kes löögimängus vastutab mängija tulemuse tema tulemuskaardile üleskirjutamise ning kinnitamise eest. Märkija  võib olla teine mängija, kuid mitte partner.
Komitee võib mängijale märkija määrata või teatada mängijatele, kuidas nad omale märkija valida võivad.
Loe edasi
N
Nõuanne, Nõu
Igasugune suuline kommentaar või tegevus (näiteks äsja sooritatud löögiks kasutatud kepi näitamine), mille eesmärk on mõjutada mängija:
  • Kepivalikut,
  • Löögi sooritamist, või
  • Mängitava raja või mänguringi mänguotsuseid.
Kuid nõuanne ei ole avaliku informatsiooni jagamine nagu näiteks:
  • Objektide asukohad väljakul (lipuaugu asukoht, puttamisgriini ja feeri asukoht, trahvialade ning bunkrite asukohad või teise mängija palli asukoht).
  • Kahe punkti vahelise kauguse teatamine
  • Tuule suund
  • Reeglite tutvustamine.
  Selgitus Nõuanne/1 (inglise keeles) Selgitus Nõuanne/2 (inglise keeles) Selgitus Nõuanne/3 (inglise keeles)
Loe edasi
P
Palli asend
Palli asukohas valitsevad tingimused, sealhulgas palli kõrval paiknev või palli puudutav igasugune kasvav või palli külge kleepunud looduslik objekt, teisaldamatu takistus, lahutamatu objekt või piiriobjekt.
Lahtine risu ja teisaldatavad takistused ei ole seotud palli asendiga.
Loe edasi
Pallimärk
Tehislik objekt, millega märgitakse enne palli tõstmist selle asukoht, nagu näiteks tii, münt, pallimärgiks kohandatud objekt või muu väiksem varustuse hulka kuuluv objekt.
Kui golfireegel viitab liikunud pallimärgile, siis peetakse selle all silmas olukorda, kus ülestõstetud palli asukoht väljakul oli pallimärgiga märgitud ning palli polnud veel tagasi asetatud.
Loe edasi
Par/Bogey
Löögimängu vorm, mis kasutab rajamängu tulemuste süsteemi, kus:
  • Mängija või pool võidab või kaotab raja, kui ta teeb rajal komitee poolt sellel rajal ettenähtud löökide arvust vähem või rohkem lööke (sisaldades tehtud lööke ja mistahes trahvilööke).
  • Võistluse võidab see mängija või pool, kellel on kõige rohkem võidetud radu kaotatud radade vastu (mis tähendab, et võidetud radade summast lahutatakse kaotatud radade summa).
Loe edasi
Parendama
Lööki mõjutavate tingimuste või muude mängu mõjutavate füüsiliste tingimuste muutmine, mille tulemusena saab mängija lööki sooritades võimaliku edu.
Partner
Mängija, kes mängib kas rajamängus või löögimängus teise mängijaga samal poolel.
Piiriobjekt
Tehislikud objektid, mis määratlevad või osutavad audi piiri nagu näiteks müürid, aiad, vaiad ja käsipuud. Piiriobjektidest mängija trahvilöökideta vabastust ei saa.
Piiriobjektiks loetakse piiriaia postide vundament ja postid. Piiriobjektide hulka ei kuulu:
  • Aiast või müürist eenduvad toetustalad või trossid
  • Aiast või müürist üle või läbi minemiseks ehitatud värav, trepp, sild või muu sarnane ehitis.
Piiriobjekte käsitletakse teisaldamatutena isegi kui nad on või mõni nende osa on teisaldatav (vt reegel 8.1a). Piiriobjektid ei ole takistused või lahutamatud objektid.   Selgitus Piiriobjekt/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Pool
Kaks või rohkem partnerit, kes võistlevad ühe üksusena rajamängu või löögimängu mänguringil.
Iga partnerite komplekt on pool hoolimata sellest, kas kõik partnerid mängivad enda palliga (Neli-Pall) või partnerid mängivad ühe palliga (Foursomes). Pool ei ole sama, mis võistkond. Võistkondlikel võistlustel koosneb iga võistkond mängijatest, kes võistlevad kas üksi või pooltena.
Loe edasi
Punktimäng
Löögimängu vorm, kus:
  • Mängija või poole raja tulemus põhineb punktidel, mida antakse rajal tehtud löökide (sisaldades tehtud lööke ja mistahes trahvilööke) arvu võrdlemisel komitee poolt sellel rajal ettenähtud löökide arvuga
  • Võistluse võidab see mängija või pool kellel on mänguringide lõppedes kõige rohkem punkte.
Loe edasi
Puttamisgriin
Ala mängitaval rajal, mis:
  • On spetsiaalselt puttamiseks valmistatud, või
  • Komitee on selle puttamisgriiniks määratlenud (nagu näiteks ajutine griin).
Raja puttamisgriinil paikneb lipuauk, kuhu mängija üritab oma palli mängida. Puttamisgriin on üks viiest määratletud väljaku alast. Teiste radade puttamisgriinid (rajad, mida mängija parasjagu ei mängi) on valed griinid ja edenemisala osad. Puttamisgriini serv kulgeb kohast, kus on näha, et spetsiaalselt valmistatud ala algab (näiteks on serva näitamiseks muru eriliselt madalaks pügatud) välja arvatud juhul, kui komitee määratleb serva mõnel muul viisil (näiteks kasutades joont või täppe). Juhul, kui on kasutusel üks griin kahe erineva raja jaoks (kaksikgriin), siis:
  • Kogu ettevalmistatud ala, millel paiknevad mõlemad lipuaugud, käsitletakse mõlema raja puttamisgriinina.
  • Kuid komitee võib määratleda serva, mis jagab kaksikgriini kaheks eraldi puttamisgriiniks. Kui mängija mängib üht rada neist kahest, siis see osa kaksikgriinist, mis asub teisel pool seda serva on vale griin.
Loe edasi
R
Rajamäng
Mänguvorm, kus mängija või pool mängib ühe vastase või teise poole vastu ühe või mitu mänguringi, kus:
  • Mängija või pool võidab raja, kui ta läbib raja vähemate löökidega (sisaldades tehtud lööke ja trahvilööke), ja
  • Mäng lõppeb, kui mängija või pool juhib vastase või teise poole ees rohkemate radadega, kui on mängida jäänud.
Rajamänguvõib mängida üksikmänguna, kus mängija mängib ühe vastase vastu. Samuti Three-Ball, Foursomes või Four-Ball vormis, kus kahest partnerist koosnevad pooled mängivad teineteise vastu.
Loe edasi
Remondiala
Igasugune väljaku osa, mida komitee määratleb remondialaks (kas vastava märgistusega või muul moel määratletav). Remondiala hõlmab:
  • Kogu maapinda määratletud ala servast seespool ja
  • Määratletud ala piirides kasvavat muru, põõsast, puud või muud looduslikku objekti ning selle iga osa, mis on ülevalpool maapinda ja ulatub väljaspoole ala serva (aga mitte, kui see on maa all ja ulatub väljaspoole ala serva, näiteks ala sees kasvava puu juur).
Remondiala hõlmab lisaks eeltoodule järgmist (isegi, kui komitee ei ole sedasi määratlenud):
  • Igasugune komitee või hooldemeeskonna poolt tehtud auk:
    • Väljakut ette valmistades tekkinud auk (näiteks eemaldatud vaia auk või lipuauk, mida kasutakse teise raja lõpetamiseks (kaksikgriin), või
    • Väljakut hooldades tekkinud auk (näiteks murukamara- või kännu eemaldamisel või torude paigaldamise käigus tekkinud auk, kuid mitte aereerimise tagajärjel tekkinud augud).
  • Muru niitmisjäätmed, lehed ja igasugune muu hilisemaks eemaldamiseks kuhjatud materjal. Kuid:
    • Kõik hilisemaks eemaldamiseks kuhjatud looduslik materjal on samas ka lahtine risu
    • Kõik muu väljakule jäetud materjal, mida pole plaanis hiljem eemaldada, ei ole remondiala, kui komitee pole sedasi määratlenud.
  • Looma elupaik (näiteks linnupesa), mis on mängija pallile sedavõrd lähedal, et mängija võib seda löögiasendit sissevõttes või lööki sooritades kahjustada, välja arvatud kui elupaik on tehtud looma poolt, mida määratletakse lahtise risuna (näiteks ussid ja putukad).
Remondiala serv tuleks määratleda vaiade, joonte või füüsiliste tunnustega:
  • Vaiad: Kui serva määratlemiseks kasutatakse vaiasid, kulgeb remondiala serv mööda maapinda piki vaiade väliskülgi ja vaiad ise on remondiala sees.
  • Jooned: Kui serva määratlemiseks kasutatakse jooni, kulgeb remondiala serv mööda maapinda pikki joone välisserva ja joon ise on remondiala sees.
  • Füüsilised tunnused: Kui serva määratlemiseks kasutatakse füüsilisi tunnuseid (nagu näiteks lillepeenar, või murukasvandus), peaks komitee selgelt väljendama, kuidas määratleda remondiala serva.
Kui remondiala piirid on määratletud joonte või füüsiliste tunnuste kaudu, võib remondialale osutamiseks kasutada vaiasid. Kui remondiala määratlemiseks või sellele osutamiseks kasutatakse vaiasid, on vaiad teisaldatavad takistused.   Selgitus Remondiala/1 (inglise keeles) Selgitus Remondiala/2 (inglise keeles) Selgitus Remondiala/3 (inglise keeles)
Loe edasi
S
Suurim skoor
Löögimängu vorm, kus mängija või poole raja tulemus on komitee poolt piiratud suurima võimalike löökide arvuga (sisaldades tehtud lööke ja mistahes trahvilööke). Näiteks kahekordne raja par, konkreetne number või kaks lööki üle raja neto par’i.
T
Tagasi asetama
Palli käega maha asetamine ja lahti laskmine eesmärgiga panna pall mängu.
Kui mängija asetab palli maha ilma eesmärgita seda mängu panna, ei ole pall tagasi asetatud ja ei ole mängus (vt Reegel 14.4). Kui reegel nõuab palli tagasi asetamist, siis see reegel määrab ka kindla koha, kuhu pall tuleb tagasi asetada. Vaata reeglid 25.3d ja 25.4e (amputeeritud jäsemetaga või liikumise abivahendit kasutavate mängijate jaoks on definitsiooni muudetud lubades palli tagasi asetamisel kasutada varustust).
Loe edasi
Takistus
Igasugune tehislik objekt välja arvatud lahutamatud objektid ja piiriobjektid.
Takistus on näiteks:
  • Kunstkattega tee ja käigurada ning nende tehislikud äärised.
  • Hooned ja vihmavarjendid.
  • Vihmutite kastmispead, drenaažikaevud või kastmissüsteemi juhtkilbid.
  • Vaiad, müürid, käsipuud ja aiad (kuid mitte siis, kui nad on piiriobjektid, mis määratlevad või osutavad väljaku piiriserva).
  • Golfiautod, niidukid, autod jt sõidukid.
  • Prügikastid, suunaviidad ja pingid.
  • Mängija varustus, lipuvardad ja rehad.
Takistus võib olla kas teisaldatav takistus või teisaldamatu takistus. Kui teisaldamatu takistuse osa (näiteks värav, uks või kinnitustrossi osa) vastab teisaldatava takistuse definitsioonile, võib seda osa käsitleda teisaldatava takistusena. Värvipunktid ja -jooned, millega näiteks märgistatakse piire ja trahvialasid, ei ole takistused.  Vaata komitee toiminguid, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-23 (Komitee võib kehtestada kohaliku reegli määratledes teatud takistused ajutistelt teisaldamatuteks takistusteks, mille kohta kehtivad vastavad vabastuse võtmise toimingud).
Loe edasi
Teadmine või põhimõtteline kindlus
Mängija palliga toimunud sündmuse üle otsustamise standard. Näiteks kas pall peatus trahvialas, või kas pall liikus või mis põhjustas palli liikumise jne.
Teadmine või põhimõtteline kindlus tähendab rohkemat, kui võimalust või tõenäosust. See tähendab üht kahest:
  • On ümberlükkamatud tõendid mängija palliga toimunud sündmuse kohta nagu näiteks mängija ise või keegi teine nägi toimunut, või
  • Vaatamata väikestele kahtlustele, on mõistlikult kättesaadava informatsiooni alusel võimalik vähemalt 95% kindlusega väita, et palliga juhtunud sündmus reaalselt toimus.
„Mõistlikult kättesaadav informatsioon“ sisaldab kõike, mida mängija teab ja mida ta suudab mõistliku pingutusega ning asjatult venitamata hankida. Palli otsimisel arvestatakse teadmise või põhimõttelise kindluse tuvastamiseks ainult seda informatsiooni, mis sai teatavaks kolmeminutilise otsinguperioodi jooksul. Selgitus Teadmine või põhimõtteline kindlus/1 (inglise keeles) Selgitus Teadmine või põhimõtteline kindlus/2 (inglise keeles) Selgitus Teadmine või põhimõtteline kindlus/3 (inglise keeles)
Loe edasi
Teisaldamatu takistus
Igasugune takistus, mis:
  • Ei ole kergesti liigutatav või mille liigutamisel saab takistus või väljak viga ja
  • Muul viisil ei täida teisaldatava takistuse definitsiooni.
Komitee võib igasuguse takistuse määratleda teisaldamatuks takistuseks isegi, kui see vastab teisaldatava takistuse definitsioonile.   Selgitus Teisaldamatu takistus/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Teisaldatav takistus
Takistus, mis on mõistliku pingutusega liigutatav ja mille liigutamine ei kahjusta takistust ega väljakut.
Kui teisaldamatu takistuse või lahutamatu objekti osa (näiteks värav, uks või kinnitustrossi osa) vastab mainitud kahele tingimusele, võib neid osi käsitleda teisaldatavate takistustena. Kuideelpool mainitu ei rakendu, kui teisaldamatu takistuse või lahutamatu objekti liikuva osa liigutamist ei ole ette nähtud (näiteks kivimüüri osaks olev lahtine kivi). Isegi, kui takistus on liigutatav, võib komitee määratleda selle teisaldamatuks takistuseks.
Loe edasi
Three-Ball
Rajamängu vorm, kus:
  • Kõik kolm mängijat mängivad samaaegselt teise kahe mängija vastu, ja
  • Iga mängija mängib ühte palli, millega tehtud tulemust kasutatakse teise kahe mängija tulemuste vastu.
Loe edasi
Tii
Tiialas avalöögi sooritamiseks palli maapinnast ülestõstmise tarbeks kasutatav ese. See ei tohi olla pikem kui 101.6mm (4 tolli) ja peab vastama Varustuse reeglitele.
Tiiala
Ala, mille seest peab mängija sooritama raja alustamiseks avalöögi.
Tiiala on nelinurk, mis on kahe kepipikkuse sügavune ja mille:
  • Esiserv on komitee poolt paika pandud kahe tiitähise eesmiste tippude vahelt kulgeva kujuteldava joonega, ja
  • Külgmised servad on määratletud tiitähiste välimistest servadest tahapoole kulgeva kujuteldava joonega.
Tiiala on üks viiest määratletud väljaku alast. Kõik teised väljakul paiknevad tiipaigad (kas samal rajal või teistel radadel) on edenemisala osad.
Loe edasi
Trahv ja korduslöök
Karistus ja toiming, kui mängija võtab vabastuse reeglite 17, 18 või 19 alusel mängides palli kohast, kust ta sooritas eelmise löögi (vt reegel 14.6).
Termin trahv ja korduslöök tähendab, et mängija:
  • Saab ühe trahvilöögi ja
  • Kaotab eelmise löögi asukohast lipuaugu suunal igasuguse kaugusest saadud edu.
Loe edasi
Trahviala
Kui mängija pall asub selles alas, saab mängija võtta sellest alast ühe trahvilöögiga vabastuse.
Trahviala on:
  • Igasugune veekogu väljakul (kas komitee poolt vastavalt märgistatud või mitte) nagu meri, järv, tiik, jõgi, kraav, kuivenduskraav või muu avatud vee säng (isegi kui see ei sisalda vett), ja
  • Igasugune muu väljaku osa, mida komitee määratleb trahvialana.
Trahviala on üks viiest määratletud väljaku alast. Trahvialasid on kahte tüüpi, mida eristatakse teineteisest märgistamisel kasutatud värvi järgi:
  • Kollased trahvialad (märgistatakse kas kollase joone või kollaste vaiadega) annavad mängijale kaks vabastuse võtmise võimalust (reeglid 17.1d(1) ja (2)).
  • Punased trahvialad (märgistatakse kas punase joone või punaste vaiadega) annavad mängijale kahele kollase trahviala vabastustele lisaks külgmise vabastuse võtmise võimaluse (reegel 17.1d(3)).
Kui komitee pole trahviala vastava värviga märgistanud või sellele osutanud, siis käsitletakse seda punase trahvialana. Trahviala serv ulatub maapinnast nii üles, kui ka alla ja tähendab järgmist:
  • Servast sissepoole jääv maapind ja muu (nagu igasugused looduslikud või tehislikud objektid), on trahviala osa hoolimata, kas nad on maapinnal, maapinna kohal või maapinna all.
  • Juhul kui objekt on samaaegselt nii servast seespool, kui ka servast väljas (nagu näiteks trahviala ületav sild või ala sees kasvav puu, mille oksad ulatuvad servast välja või vastupidi), siis on trahviala osa selle objekti need osad, mis jäävad servast sissepoole.
Trahviala serv tuleks määratleda vaiade, joonte või füüsiliste tunnustega:
  • Vaiad: Kui piiride määratlemiseks kasutatakse vaiasid, kulgeb trahviala serv mööda maapinda pikki vaiade väliskülgi ja vaiad ise on trahviala sees.
  • Jooned: Kui piiride määratlemiseks kasutatakse jooni, kulgeb trahviala serv mööda maapinda pikki joone välist serva ja joon ise on trahviala sees.
  • Füüsilised tunnused: Kui piiride määratlemiseks kasutatakse füüsilisi tunnuseid (nagu näiteks rand või kõrb või tugimüür), peaks komitee selgelt väljendama, kuidas määratleda trahviala serva.
Kui trahviala serv on määratletud joonte või füüsiliste tunnuste kaudu, võib trahvialale osutamiseks kasutada vaiasid. Kui trahviala määratlemiseks või sellele osutamiseks kasutatakse vaiasid, on vaiad takistused. Kui komitee on jätnud ekslikult välja veeala, mis on trahviala piiride määratlemisel selgelt osa trahvialast (näiteks on vaiad pandud selliselt, et osa trahviala veest on edenemisalal), on ka see ala osa trahvialast.  Kui veekogu piirid ei ole komitee poolt määratletud, on veekogu servaks selle loomulik kaldajoon (see tähendab kohta, millest maapind hakkab vett hoidva süvendi poole langema). Kui avatud veesäng ei sisalda tavaliselt vett (nagu kuivenduskraav või vee ärajuhtimiseks mõeldud kraav, mis täitub veega vaid vihmasel perioodil), võib komitee selle määratleda edenemisala osaks (mis tähendab, et tegu ei ole trahvialaga).
Loe edasi
Tulemuskaart
Dokument, millele löögimängus märgitakse üles mängija iga raja tulemus.
Tulemuskaart võib olla nii paberil kui komitee poolt tunnustatud elektroonsel kujul ning see võimaldab:
  • Üles märkida mängija iga raja tulemuse, ja
  • Mängijal ja märkijal kinnitada tulemuste õigsust kas füüsilise allkirjaga või komitee poolt heakskiidetud elektroonsel viisil.
Rajamängus pole tulemuskaart kohustuslik, kuid võib olla mängijatele abiks seisu jälgimisel.
Loe edasi
Tõsine rikkumine
Olukord, kus mängija võiks löögimängus saada valest kohast mängides olulise eelise võrreldes löögiga õigest kohast.
Selleks, et otsustada, kas toimus tõsine rikkumine või mitte, tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi faktoreid:
  • Löögi keerukus,
  • Palli kaugus lipuaugust,
  • Mängujoonel paiknevate tõkete mõju ja
  • Lööki mõjutavad tingimused.
Tõsise rikkumise mõiste ei kehti rajamängus, sest mängija kaotab raja, kui ta mängib valest kohast.
Loe edasi
Täieliku vabastuse lähim koht
Ebahariliku väljaku seisukorra (reegel 16.1), ohtliku looma (reegel 16.2), vale griini (reegel 13.1f) või mängukeelu ala (reegel 16.1f ja 17.1e) mõjust trahvita vabastuse võtmise lähtekoht. Samuti mõne Kohaliku Reegli alusel vabastuse võtmise lähtekoht.
See on hinnanguline koht, kus pall asuks arvestades et:
  • See on lähim koht palli esialgsele kohale, kuid mitte lipuaugule lähemal, kui esialgne koht,
  • See asub nõutud väljaku alal ja
  • Selles kohas ei ole rakendatava reegli kohaselt selle tingimuse, millest vabastust võetakse, segavat mõju mängija löögile, mille ta oleks sooritanud siis, kui segajat selles kohas ei eksisteerinuks.
Lähtekoha määramiseks peab mängija valima kepi, sobiva löögiasendi, mängujoone ja svingi, mida ta oleks esialgsest kohast löögi sooritamiseks kasutanud. Mängija ei pea löögi simuleerimiseks sisse võtma vajalikku löögiasendit ja valitud kepiga sooritama svingi (kuid see on soovitatav, et mängija suudaks selle koha määrata võimalikult täpselt). Täieliku vabastuse lähim koht on seotud ainult kindla segajaga ja võib asuda kohas, kus mõni teine segaja mängijat häirib:
  • Kui mängija võtab vabastuse ning selle tulemusena satub ta mõne teise segaja mõjualasse, millest on lubatud vabastust võtta, võib mängija määrata uue täieliku vabastuse lähima koha uuest segajast.
  • Iga segaja mõjualast tuleb võtta eraldi vabastus välja arvatud juhul, kui kummastki segajast vabastuse võtmise järel selgub, et pall jääb endiselt kummagi segaja mõjualasse. Sellisel juhul võib mängija võtta vabastuse mõlemast segajast määrates täieliku vabastuse lähima koha mõlemast segajast.
  Selgitus Täieliku vabastuse lähim koht/1 (inglise keeles) Selgitus Täieliku vabastuse lähim koht/2 (inglise keeles) Selgitus Täieliku vabastuse lähim koht/3 (inglise keeles) Selgitus Täieliku vabastuse lähim koht/4 (inglise keeles) Selgitus Täieliku vabastuse lähim koht/5 (inglise keeles)
Loe edasi
V
Vabastuse ala
Ala, mille sisse peab reegli alusel vabastust võttev mängija oma palli kukutama. Iga vabastust võimaldav reegel (välja arvatud lipu-joonel-tagasi vabastus (vaata reegel 16.1c(2), 17.1d(2), 19.2b ja 19.3) nõuab mängijalt kindla vabastuse ala kasutamist, mille suuruse ja asukoha määravad järgmised kolm faktorit:
  • Lähtekoht: Koht, millest mõõdetakse vabastuse ala suurust.
  • Vabastuse ala suurus mõõdetuna lähtekohast: Vabastuse ala on lähtekohast mõõdetuna kas ühe või kahe kepipikkuse raadiusega ala, kuid teatud piirangutega:
  • Vabastuse ala asukoha piirangud: Vabastuse ala asukoht võib olla piiratud ühel või mitmel moel, nagu näiteks:
    • See saab olla ainult kindlatel määratletud väljaku aladel nagu näiteks ainult edenemisalal või mitte bunkris või mitte trahvialas,
    • See ei asu lipuaugule lähemal kui lähtekoht või peab asuma väljaspool trahviala või bunkrit, millest vabastust võetakse, või
    • See asub kohas, kus (konkreetses reeglis määratletud) segaja häirivat mõju, millest vabastust võetakse, ei eksisteeri.
Lipu-joonel-tagasi vabastusega peab mängija kukutama palli joonele rakendatava reegli alusel lubatud kohta ja kohast, kus pall kukutades esimesena maad puudutab, moodustub vabastuse ala, mis ulatub igas suunas ühe kepipikkuse jagu. Kui mängija peab lipu-joonel-tagasi vabastuse alusel teist või kolmandat korda kukutama, võib mängija:
  • Muuta kohta, kuhu ta palli kukutab (näiteks kukutades lipuaugust lähemale või kaugemale) ja vabastuse ala muutub vastavalt uuele kohale, ja
  • Kukutada muule väljaku alale.
Aga selline tegutsemine ei muuda reegli 14.3c kohaldatavust. Kepipikkusi kasutades võib mängija vabastuse ala suuruse määramiseks mõõta vahemaid otse üle kraavi, augu või muu taolise ning otse üle või läbi mingi objekti (nagu puu, aed, müür, tunnel, kaev või vihmuti kastmispea), kasutades vabastuse ala suuruse mõõtmiseks kepipikkusi, kuid mängijal on keelatud mõõta vahemaid läbi loomuliku üles ja alla kalduva maapinna. Vaata komitee toiminguid, Lõige 2I (Komitee võib mängijale anda võimaluse või kohustada mängijat kasutama vabastuse alana kukutamisala, kui mängija võtab teatud vabastust). Selgitus Vabastuse ala/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Vale griin
Iga griin väljakul, mis pole mängitava raja puttamisgriin. Valed griinid on:
  • Teiste radade puttamisgriinid, mida mängija hetkel ei mängi,
  • Raja tavapärane puttamisgriin, kui kasutusel on ajutine griin, ja
  • Kõik puttamise, lähilöögi või lähestumislöögi harjutamiseks mõeldud harjutusgriinid välja arvatud, kui komitee neid kohaliku reegliga sellest loendist ei välista.
Valed griinid on edenemisala osad.
Loe edasi
Vale koht
Iga muu koht väljakul, kui see koht, kust mängija peab või tal on lubatud oma palli reeglite päraselt mängida.
Valest kohast mängimise näited on:
  • Palli mängimine pärast valesse paika tagasi asetamist või palli tagasi asetamata jätmine kuigi reegel seda nõudis.
  • Kukutatud palli mängimine nõutud vabastuse alast väljastpoolt
  • Vale reegli alusel vabastust võttes palli kukutamine ja mängimine kohast, mis pole reeglitega lubatud, ja
  • Palli mängimine mängukeelu alast või olukorras, kus mängukeelu ala häirib mängija svingi või löögiasendit.
Järgmistel juhtudel ei ole mängija valest kohast mänginud:
  • Kui rada alustades mängitakse palli tiialast väljastpoolt või selle vea parandamise käigus taas väljastpoolt tiiala uue löögi sooritamine ei ole valest kohast mängimine (vt reegel 6.1b), või
  • Kui palli mängitakse kohast, kus see peatub pärast seda, kui mängija ei soorita uut lööki, kui ta peab seda tegema.
Loe edasi
Vale pall
Iga teine pall peale mängija:
  • Mängus palli (kas esialgse palli või asendatud palli)
  • Varupalli (enne, kui see on hüljatud reegli 18.3c alusel), või
  • Löögimängus reegli 14.7b või 20.1c alusel mängitud teine pall.
Vale palli näited on:
  • Teise mängija mängus pall,
  • Leiupall, ja
  • Mängija enda pall, mis asub audis, on muutunud kadunuks või on üles tõstetud ja pole veel tagasi mängu pandud.
  Selgitus Vale pall/1 (inglise keeles)
Loe edasi
Varupall
Mängija poolt esialgsele pallile järgnevalt löödud teine pall olukorras, kus esialgne pall võib:
  • olla audis, või
  • Kadunud väljapoole trahviala.
Varupall ei ole mängija mängus pall välja arvatud juhul, kui see muutub reegli 18.3c alusel mängus palliks.
Loe edasi
Varustus
Kõik, mida mängija või tema kädi kasutab või kannab seljas või kaasas.
Väljaku hoolduseks kasutatavad esemed (nt rehad) on selle mängija varustus, kes või kelle kädi neid käes hoiab või kaasas kannab. Esemed (va kepid), mida kannab mängija jaoks keegi teine, ei ole varustus isegi juhul, kui need on mängija omad.
Loe edasi
Varustuse reeglid
Mänguringi jooksul mängijatele kasutada lubatud keppide, pallide ja muu varustuse spetsifikatsioonid ning muud regulatsioonid. Varustuse reeglid leiab RandA.org/EquipmentStandards.
Vastane
Isik, kelle vastu mängija rajamängus mängib. Termin vastane kehtib ainult rajamängu mänguvormi kohta.
Välismõjutaja
Mängija palli, varustuse või väljakuga toimunud sündmuse põhjustaja, kes võib olla üks neist:
  • Inimene (kaasa arvatud teine mängija), välja arvatud mängija ise, tema kädi või mängija partner, vastane või nende kummagi kädi,
  • Loom, ja
  • Looduslik või tehislik objekt või muu sarnane (kaasa arvatud teine liikuv pall) välja arvatud loodusjõud, ja
  • Kunstlikult ventileeritav õhk ja vesi näiteks ventilaatorist või kastmissüsteemist.
Loe edasi
Väljak
Komitee poolt piiritletud mänguks mõeldud ala:
  • Kõik alad, mis jäävad piiriservast sissepoole on mänguala ja kuuluvad väljaku juurde.
  • Kõik alad, mis jäävad piiriservast välja on aut ja ei kuulu väljaku juurde.
  • Piiriserv läheb maapinnalt nii üles, kui ka maa alla.
Väljak koosneb viiest määratletud väljaku alast.
Loe edasi
Väljaku alad
Väljak koosneb viiest määratletud alast:
  • Edenemisala,
  • Mängitava raja tiiala, millest mängija peab sooritama raja avalöögi,
  • Kõik trahvialad,
  • Kõik bunkrid, ja
  • Mängitava raja puttamisgriin.
Loe edasi
Ü
Üldine karistus
Rajamängus raja kaotus või löögimängus kaks trahvilööki.
ABEFKLMNPRSTVÜ