Eesmärk: Reegel 16 räägib millal ja kuidas võib mängija võtta trahvita vabastuse, mängides palli teisest kohast, näiteks kui mängu sekkub väljaku ebaharilik seisukord või ohtlik loom.
Neid tingimusi ei loeta väljaku mängimisega seotud väljakutsete hulka ja mängija võib üldjuhul võtta neist trahvita vabastuse, välja arvatud trahvialas.
Üldjuhul võtab mängija vabastuse, kukutades palli täieliku vabastuse lähimast kohast lähtuvasse vabastuse alasse.
See reegel räägib lisaks trahvita vabastusest, kui mängija pall on edenemisalas kaevunud iseenda maandumisjälge.
See reegel räägib trahvita vabastuse võtmise võimalusest kui looma auk, remondiala, teisaldamatu takistus või ajutine vesi mängu takistab:
Neid koos kutsutakse ebaharilikeks väljaku seisukordadeks, kuid igaühel on eraldi definitsioon.
See reegel ei anna vabastust teisaldatavatest takistustest (nende puhul on lubatud teist tüüpi trahvita vabastus reegli 15.2 alusel), piiriobjektidest ja lahutamatutest objektidest (kummastki trahvita vabastust ei saa).
16.1a
Millal on vabastus lubatud
(1) Mida tähendab mängu takistamine ebahariliku väljaku seisukorra poolt. Mängu takistav mõju eksisteerib siis, kui vähemalt üks järgnevast on tõene:
Mängija pall puudutab väljaku ebaharilikku seisukorda või on selle sees või peal,
Väljaku ebaharilik seisukord füüsiliselt takistab mängija planeeritavat löögiasendit või planeeritavat svingi, või
Kui pall on puttamisgriinil ja puttamisgriinil või sellelt väljas asuv ebaharilik väljaku seisukord on mängujoone peal.
Kui ebaharilik väljaku seisukord pelgalt häirib mängijat, kuid selle mõju ei vasta ühelegi ülaltoodud tingimusele, siis selle reegli alusel ebaharilik väljaku seisukord ei takista mängu.Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-6(Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis ei luba mängijal ebaharilikust väljaku seisukorrast vabastust võtta, kui see takistab vaid mängija planeeritud löögiasendit).
JOONIS 16.1a: MILLAL SAAB EBAHARILIKUST VÄLJAKU SEISUKORRAST VABASTUSE
Joonisel on kujutatud paremakäelise mängija tegevus.
Trahvita vabastus on lubatud võtta ebaharilikust väljaku seisukorrast, sh teisaldamatust takistusest, kui pall puudutab või asub tingimuse (B1) peal või sees või see tingimus segab mängija planeeritavat löögiasendit (B2) või svingi.
Lähim täieliku vabastuse koht B1 jaoks on punktis P1 ja on tingimusele endale väga lähedal.
B2 jaoks on lähim täieliku vabastuse koht punktis P2 ja on tingimusest kaugemal, sest tingimus ei tohi segada mängija algasendit.
(2) Vabastus on lubatud kogu väljakul, välja arvatud kui pall on trahvialas. Mängu takistavast ebaharilikust väljaku seisukorrast on reegli 16.1 alusel lubatud vabastus võtta ainult siis, kui:
Ebaharilik väljaku seisukord asub väljakul (mitte audis) ja
Pall on väljakul, aga mitte trahvialas (kust mängija saab vabastust võtta ainult reegli 17 alusel).
(3) Vabastust ei saa, kui see on ilmselgelt ebamõistlik. Reegli 16.1 alusel ei saa vabatust, kui:
Palli mängimine selliselt nagu see asub, on ilmselgelt ebamõistlik millegi tõttu, millest mängija ei tohi trahvita vabastust võtta (näiteks löögi sooritamine pole võimalik, sest pall asub põõsas), või
Mängu takistus eksisteerib vaid seetõttu, et mängija valis sellise kepi, löögiasendi, svingi või mängusuuna, mis on antud tingimustes selgelt ebamõistlik.
Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-23(Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis lubab mängijal ajutisest teisaldamatust takistusest vabastust võtta olenemata, kas see asub väljakul või väljakult väljas).
16.1b
Vabastus, kui pall on edenemisalal
Kui mängija pall on edenemisalal ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib trahvita vabastuse võtmiseks algse või teise palli kukutada järgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):
Lähtekoht: Täieliku vabastuse lähim kohtedenemisalal.
Vabastuse ala suurus lähtekohast: Üks kepipikkus, aga selliste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
Peab asuma edenemisalal
Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal ja
Ebaharilikust väljaku seisukorrast peab olema täielik vabastus.
Kui pall asub edenemisalal ja ebaharilik väljaku seisukord takistab mängu, siis on võimalik võtta trahvita vabastus.
Selleks tuleb leida lähim täieliku vabastuse koht, kukutada pall sellest lähtekohast.
Vabastuse ala on ühe kepipikkuse raadius lähtepunktist, mitte lipule lähemal, ning see peab olema edenemisalal.
Vabastust võttes peab mängija võtma ebaharilikust väljaku seisukorrast täieliku vabastuse.
16.1c
Vabastus, kui pall on bunkris
Kui mängija pall on bunkris ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib vabastuse võtta kas trahvita (1) alusel või trahviga (2) alusel:(1) Trahvita vabastus: Bunkrist mängimine. Mängija võib reegli 16.1b alusel trahvita vabastuse võtta järgmistel tingimustel:
Täieliku vabastuse lähim koht ja vabastuse ala peavad olema samas bunkris.
Kui sellist täieliku vabastuse lähimat kohtabunkris ei leidu, võib mängija endiselt jätkata selle vabastuse võtmist kasutades lähtepunktina maksimaalset vabastuse kohta.
Joonisel on kujutatud paremakäelise mängija tegevus.
Kui ebaharilik väljaku seisukord on bunkris, võib reegli 16 alusel trahvita vabastuse võtta bunkrisse või ühe trahvilöögiga lipu-joonel-tagasi vabastuse bunkrist välja.
Bunkrist välja vabastuse võtmisel kukutatakse pall kohta, mis jääb lipu ja algse palli asukohaga samale joonele.
Vabastuse ala ulatub kohast, kus pall kukutamisel esmakordselt maad puudutab, ühe kepipikkuse võrra igas suunas.
(2) Trahviga vabastus: Väljastpoolt bunkrit mängimine (lipu-joonel-tagasi vabastus). Mängija võib ühe trahvilöögigakukutada algse või teise palli (vaata reegel 14.3) väljapoole bunkrit algse palli asukohast lipuaugu suunal sirgjoones tagasi kulgeval kujuteldaval joonel (joonel tagasimineku kaugus ei ole piiratud). Koht joonel, kus pall kukutamisel esmakordselt maad puudutab, moodustab vabastuse ala, mis ulatub sellest punktist ühe kepipikkuse võrra igas suunas, kuid järgmiste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
Ei tohi olla lipuaugule lähemal kui algse palli koht ja
Võib asuda mistahes väljaku alal, välja arvatud seesama bunker, kuid
Peab asuma samal väljaku alal, mida pall kukutamisel esimesena puudutas.
16.1d
Vabastus, kui pall on puttamisgriinil
Kui mängija pall on puttamisgriinil ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib trahvita vabastuse võtmiseks algse või teise palli asetadatäieliku vabastuse lähimasse kohta kasutades reeglites 14.2b(2) ja 14.2e kirjeldatud palli tagasi asetamise toiminguid.
Täieliku vabastuse lähim koht peab olema kas puttamisgriinil või edenemisalal.
Kui sellist täieliku vabastuse lähimat kohta ei leidu, võib mängija endiselt jätkata trahvita vabastuse võtmist, kasutades lähtepunktina maksimaalset vabastuse kohta, mis peab asuma kas puttamisgriinil või edenemisalal.
Joonisel on kujutatud vasakukäelise mängija tegevus.
Kui pall on puttamisgriinil ja mängu sekkub ebaharilik väljaku seisukord, siis võib võtta trahvita vabastuse asetades palli lähimasse täieliku vabastuse kohta.
Lähim täieliku vabastuse koht peab olema kas puttamisgriinil või edenemisalal.
16.1e
Vabastus, kui pall on kadunud ebahariliku väljaku seisukorra sisse või peale
Kui mängija palli ei leitud ning on teada või põhimõtteliselt kindel, et pall peatus väljakulebahariliku väljaku seisukorra sees või peal, võib mängija kasutada trahv ja korduslöök vabastuse asemel järgmist vabastust:
Mängija võib võtta reeglite 16.1b, c või d alusel trahvita vabastuse, kasutades täieliku vabastuse lähima koha määramisel palli asukohana hinnangulist kohta väljakul, kust pall viimati ebahariliku väljaku seisukorra serva ületas.
Hetkest, mil mängija paneb sel moel vabastust võttes teise palli algse palli asemel mängu:
Algne pall ei ole enam mängus ja selle mängimine on keelatud.
See kehtib ka siis, kui algne pall leitakse enne 3-minutilise otsimisaja möödumist väljakult (vaata reegel 6.3b).
Aga kui pole teada või põhimõtteliselt kindel, et pall peatus väljakul ebahariliku väljaku seisukorra sees või peal ja pall on kadunud, peab mängija võtma reegli 18.2 alusel trahv ja korduslöök vabastuse.
16.1f
Kohustuslik vabastus, kui mängu takistab ebahariliku väljaku seisukorra sees asuv mängukeelu ala.
Järgnevatel juhtudel on keelatud palli mängida nii, nagu see asub:(1) Vabastus, kui pall on väljakul väljaspool trahviala mängukeelu alas. Kui mängija pall on mängukeelu alas ja see ala asub ebahariliku väljaku seisukorra sees või peal väljaspool trahviala:
Mängukeelu ala on edenemisalal. Mängija peab reegli 16.1b alusel võtma trahvita vabastuse.
Mängukeelu ala on bunkris. Mängija peab reeglite 16.1c(1) või (2) alusel võtma kas trahvita või trahviga vabastuse.
Mängukeelu ala on puttamisgriinil. Mängija peab reegli 16.1d alusel võtma trahvita vabastuse.
(2) Vabastus, kui mängukeelu ala takistab trahvialast väljaspool asuva palli mängimiseks vajalikku löögiasendit või svingi. Kui mängija pall asub väljaspool mängukeelu ala ja on edenemisalal, bunkris või puttamisgriinil ning mängukeelu ala (hoolimata, kas see asub ebaharilikus väljaku seisukorras või trahvialas) takistab kas mängija planeeritavat löögiasendit või planeeritavat svingi, peab mängija:
Võtma vabastuse, kui see on reeglite 16.1b, c või d alusel lubatud (olenevalt kas pall asub edenemisalal, bunkris või puttamisgriinil), või
Võtma reegli 19 alusel mittemängitava palli vabastuse.
Vaata reegel 17.1e, kui mängukeelu ala takistab trahvialas asuva palli mängimist.Karistus reegli 16.1 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistusreegli 14.7a alusel.
16.2
Ohtliku looma olukord
16.2a
Millal on vabastus lubatud
„Ohtliku looma olukord“ eksisteerib siis, kui palli lähedal on mõni ohtlik loom (näiteks mürkmaod, mesilased, alligaatorid, tulisipelgad või karud) ning loom võib põhjustada mängijale tõsiseid vigastusi, kui mängijal tuleks palli mängida sealt, kus see asub.Mängija võib reegli 16.2b alusel võtta ohtliku looma olukorrast vabastuse hoolimata sellest, kus kohas väljakul tema pall asub.See reegel ei kohaldu muudele olukordadele väljakul, mis võivad tekitada füüsilist kahju (näiteks kaktus).
16.2b
Vabastus ohtliku looma olukorrast
Kui mängu takistab ohtliku looma olukord:(1) Kui pall asub mujal kui trahvialas. Mängija võib võtta vabastuse reeglite 16.1b, c või d alusel (olenevalt, kas pall asub edenemisalal, bunkris või puttamisgriinil).(2) Kui pall asub trahvialas. Mängija võib võtta trahvita või trahviga vabastuse:
Trahvita vabastus: Trahvialast mängimine. Mängija võib reegli 16.1b alusel võtta trahvita vabastuse, kuidtäieliku vabastuse lähim koht ja vabastuse ala peavad olema samas trahvialas.
Mängija võib reegli 17.1d alusel võtta trahviga vabastuse.
Kui trahvialast väljaspool trahviga vabastuse võtmise kohas takistab ohtliku looma olukord endiselt mängu, siis võib mängija jätkata punkt (1) alusel trahvita vabastuse võtmist.
(3) Vabastust ei saa, kui see on selgelt ebamõistlik. Reegli 16.2b alusel ei saa trahvita vabastust:
Kui palli mängimine selliselt nagu ta asub on ilmselgelt ebamõistlik millegi tõttu, millest mängija ei saa trahvita vabastust võtta (näiteks löögi sooritamine pole võimalik, sest pall asub põõsas).
või Kui takistus eksisteerib vaid seetõttu, et mängija valis sellise kepi, löögiasendi, svingi või mängusuuna, mis on antud tingimustes selgelt ebamõistlik.
Selle reegli selguse mõttes tähendab täieliku vabastuse lähim koht lähimat kohta (mitte lipuaugule lähemal), kus ohtliku looma olukorda enam ei eksisteeri.Karistus reegli 16.2 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistusreegli 14.7a alusel.
16.3
Kaevunud pall
16.3a
Millal on vabastus lubatud
(1) Pall peab olema kaevunud edenemisalal. Reegli 16.3b alusel on vabastus lubatud ainult siis, kui mängija pall on edenemisalalkaevunud.
Vabastust selle reegli alusel ei saa, kui pall on kaevunud mujal.
Aga kui pall on kaevunudputtamisgriinil, võib mängija palli asukoha märgistada, palli üles tõsta ja puhastada, maandumisest tekkinud kahjustuse parandada ning palli algsesse kohta tagasi asetada (vaata reegel 13.1c(2)).
Erandid – Millal edenemisalal kaevunud pallist vabastust ei saa:Reegli 16.3b alusel vabastust ei saa:
Kui pall on kaevunud liivas edenemisalas, mis pole pöetud feeri kõrguseks või madalamaks, või
Kui palli mängimine selliselt nagu ta asub on ilmselgelt ebamõistlik millegi tõttu, millest mängija ei saa trahvita vabastust võtta (näiteks löögi sooritamine pole võimalik, sest pall asub põõsas).
(2) Kaevunud palli kindlakstegemine. Mängija pall on kaevunud vaid siis, kui:
Pall on mängija eelmise löögi tagajärjel tekkinud iseenda maandumisjäljes ja
Osa pallist on allpool maapinda.
Kui mängija ei suuda kindlaks teha, kas pall on enda või mõne teise palli maandumisjäljes, võib mängija lugeda palli enda maandumisjäljes kaevunuks, kui seda saab olemasoleva informatsiooni põhjal mõistlikult järeldada.Pall ei ole kaevunud kui see asub allpool maapinda mingil muul põhjusel, kui mängija eelmine löök, nagu näiteks:
Pall on maa sisse surutud, sest keegi astus sellele peale,
Pall löödi otse maa sisse ilma, et see oleks õhku tõusnud, või
Pall kukutati mõne reegli alusel vabastust võttes.
JOONIS 16.3a: MILLAL ON PALL KAEVUNUD
16.3b
Vabastus kaevunud pallist
Kui mängija pall on edenemisalal kaevunud ja reegli 16.3a alusel on lubatud sellest vabastust võtta, siis võib mängija trahvita vabastuse võtmiseks kukutada algse või teise palli järgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):
Lähtekoht. Koht edenemisalal vahetult kaevunud palli taga.
Vabastuse ala suurus lähtekohast. Üks kepipikkus, aga selliste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
Peab asuma edenemisalal
Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal.
Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-2 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis lubab kaevunud pallist vabastust võtta vaid feeri kõrguseks või madalamaks pügatud alal).Karistus reegli 16.3 rikkumise ja valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel.
JOONIS 16.3b: TRAHVITA VABASTUS KAEVUNUD PALLIST
Kui pall on edenemisalal kaevunud, võib sellest olukorrast võtta trahvita vabastuse.
Vabastuse võtmise lähtekohaks on punkt vahetult kaevunud palli taga.
Vabastuse ala on ühe kepipikkuse raadius lähtepunktist, mitte lipule lähemal, ning see peab olema edenemisalal.
Pall tuleb kukutada ja see peab peatuma vabastuse alas.
16.4
Palli üles tõstmine veendumaks, kas see asub vabastuse võtmist lubavas tingimuses
Kui mängijal on alust arvata, et tema pall asub reeglite 15.2, 16.1 või 16.3 alusel vabastuse võtmist lubavas tingimuses, kuid ei suuda seda palli üles tõstmata kindlaks teha, siis:
Mängija võib palli üles tõsta veendumaks, kas vabastuse võtmine on lubatud, kuid:
Palli asukoht tuleb esmalt märgistada ja ülestõstetud palli ei tohi puhastada (välja arvatudputtamisgriinil) (vaata reegel 14.1).
Kui mängija tõstab oma palli üles taolist mõistlikku alust omamata (välja arvatudputtamisgriinil, kus mängija võib palli reegli 13.1b alusel üles tõsta), saab ta ühe trahvilöögi.Kui vabastuse võtmine on lubatud ja mängija ka vabastuse võtab, siis palli asukoha märgistamata jätmise või palli puhastamise eest karistust ei järgne.Kui vabastuse võtmine ei ole lubatud või mängija otsustab vabastust mitte võtta:
Mängija saab ühe trahvilöögi kui mängija jättis palli asukoha märgistamata või puhastas palli, kui see polnud lubatud, ja
Pall tuleb algsesse kohta tagasi asetada (vaata reegel 14.2).
Karistus reegli 16.4 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistusreegli 14.7a alusel.
Eesmärk: Reegel 4 räägib varustusest, mida mängijad võivad mänguringi jooksul kasutada. Põhinedes printsiibil, et golf on väljakutseid esitav mäng, ku...
Eesmärk: Reegel 5 räägib kuidas mänguringi mängida. Näiteks kus ja millal võib mängija enne või mänguringi jooksul väljakul harjutada, millal mängurin...
Eesmärk: Reegel 6 räägib kuidas rada mängitakse. Näiteks on erireeglid raja alustamiseks, nõue kasutada sama palli kogu raja mängimise jooksul välja a...
Eesmärk: Reegel 8 räägib golfimängu kesksest printsiibist: “mängi väljakut selliselt nagu sa ta eest leiad.” Mängija peab üldjuhul aktsepteerima kõiki...
Eesmärk: Reegel 10 räägib kuidas löögiks valmistuda ja lööki sooritada, hõlmates nõuannet ja muud abi, mida mängija võib teistelt saada (sealhulgas kä...
Eesmärk: Reegel 11 räägib mida teha, kui mängija liikuv pall tabab isikut, looma, varustust või mistahes teist väljakul leiduvat objekti. Kui see juht...
Eesmärk: Reegel 12 on bunkri erireegel. Bunkrid on spetsiaalselt ettevalmistatud alad, mis panevad mängija liivast mängimise oskused proovile. Selleks...
Eesmärk: Reegel 13 on puttamisgriinide erireegel. Puttamisgriinid on palli maad mööda veeretamiseks ehitatud spetsiaalsed alad ja igal puttamisgriinil...
Eesmärk: Reegel 14 räägib millal ja kuidas võib mängija paigalseisva palli asukoha märgistada, selle üles tõsta ja puhastada ning kuidas pall mängu ta...
Eesmärk: Reegel 17 on trahvialade erireegel. Trahvialad on komitee poolt määratletud veekogud või muud alad kuhu pall tihtipeale ära kaob või muul moe...
Eesmärk: Reegel 18 räägib trahv ja korduslöök vabastuse võtmisest. Kui pall on kadunud väljapoole trahviala või peatub audis, siis tavapärane mängu ku...
Eesmärk: Reegel 19 räägib mittemängitava palli puhul mängija erinevatest vabastuse võtmise võimalusest. See lubab mängijal valida, millist võimalust t...
Eesmärk: Reegel 20 räägib, mida teha, kui mänguringi jooksul tekivad reeglite kohta küsimused, hõlmates ka toiminguid (mis on rajamängus ja löögimängu...
Eesmärk: Reegel 21 räägib neljast muust üksikmängu vormist hõlmates endas kolme löögimängu erivormi, kus tulemuste arvestamine erineb harilikust löögi...
Eesmärk: Reegel 22 räägib Foursomes mänguvormist (mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus kaks partnerit võistlevad koos poolena ühte pal...
Eesmärk: Reegel 23 räägib Four-Ball mänguvormist (mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus kaks partnerit võistlevad koos poolena ja kumbk...
Eesmärk: Reegel 24 räägib võistkondlikest võistlustest (mida mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus mitu mängijat või poolt võistlevad v...
Eesmärk: Reegel 25 käsitleb kindlaid golfireegleid puudutavaid erisusi, mis võimaldavad spetsiifiliste puuetega mängijatel mängida õiglaselt koos nend...