Prindi osa
20
Mänguringi jooksul tekkivate küsimuste lahendamine; Kohtuniku ja komitee reeglilahendid
Eesmärk: Reegel 20 räägib, mida teha, kui mänguringi jooksul tekivad reeglite kohta küsimused, hõlmates ka toiminguid (mis on rajamängus ja löögimängus erinevad), mis lubavad mängijal kaitsta enda õigust saada olukorrale reeglilahend hiljem. See reegel räägib ka kohtunike rollist, kellel on luba otsustada faktiküsimuste üle ja reegleid rakendada. Kohtuniku või komitee reeglilahendid on kõigi mängijate jaoks siduvad.
20
Mänguringi jooksul tekkivate küsimuste lahendamine; Kohtuniku ja komitee reeglilahendid
20.1

Reegliküsimuste lahendamine mänguringi jooksul

20.1a

Mängijad peavad hoiduma asjatult mängu viivitamast

Mängijail on keelatud mänguringi jooksul reeglite kohta abi otsides asjatult mängu viivitada:
  • Kui kohtunik või komitee ei ole mõistliku aja jooksul reegliküsimuse lahendamiseks kättesaadav, peab mängija ise otsustama, mida teha ning edasi mängima.
  • Mängija võib rajamängus enda õigusi kaitsta ja küsida reeglilahendit (vaata reegel 20.1b(2)) või löögimängus mängida kahte palli (vaata reegel 20.1c(3)).
20.1b

Reegliküsimused rajamängus

(1) Küsimuste lahendamine kokkuleppe teel. Rajamängu mängivad mängijad võivad mänguringi jooksul omavahel kokku leppida, kuidas mingi reegliküsimus lahendada ning:
  • Kokkulepitud lahend on lõplik isegi siis, kui see osutub reeglite alusel valeks, nii kaua kui mängijad ei leppinud omavahel kokku mõne reegli või karistuse eiramises, mille rakendumisest nad olid teadlikud (vaata reegel 1.3b(1)).
  • Aga kui mängule on määratud kohtunik, siis peab kohtunik kõik üleskerkivad reegliküsimused lahendama (vaata reegel 20.1b(2)) ja mängijad peavad neid reeglilahendeid järgima.
Kui kohtunikku kaasas pole ja mängijad ei jõua reeglite rakendamises kokkuleppele või nad pole kindlad, kuidas reeglit rakendada, võib kumbki mängija paluda reeglilahendit vastavalt reeglile (20.1b(2)). (2) Reeglilahendi palumine enne mängu tulemuse lõplikuks muutumist. Kui mängija soovib, et kohtunik või komitee otsustaks, kuidas mõnda reeglit mängija enda mängule või vastase mängule rakendada, võib mängija paluda reeglilahendit. Kui kohtunik või komitee ei ole mõistliku aja jooksul reegliküsimuse lahendamiseks kättesaadav, võib mängija vastast teavitada, et ta palub olukorrale reeglilahendit hiljem, kui kohtunik või komitee on saadaval. Kui mängija teeb taolise teavituse enne, kui mängu tulemus on lõplik:
  • Reeglilahend antakse ainult siis, kui taoline teavitus tehakse õigeaegselt, mis sõltub sellest, millal mängija sai reegliküsimuse faktidest teadlikuks:
    • Kui mängija sai faktidest teadlikuks enne, kui kumbki mängija alustas mängu viimast rada. Faktidest teadlikuks saades tuleb teavitus reegliküsimusele reeglilahendi saamiseks esitada enne, kui kumbki mängija sooritab järgmise raja alustamiseks löögi.
    • Kui mängija sai faktidest teadlikuks mängu viimase raja jooksul või peale viimase raja lõpetamist. Teavitus reeglilahendi saamiseks tuleb teha enne, kui mängu tulemus on lõplik (vaata reegel 3.2a(5)).
  • Kui mängija ei teavita õigeaegselt, siis kohtunik või komitee ei anna tekkinud olukorrale/olukordadele reeglilahendit ja raja tulemused jäävad kehtima, isegi kui reegleid rakendati valesti.
Kui mängija palub reeglilahendit mõnel varasemal rajal tekkinud olukorra kohta, siis antakse reeglilahend vaid sel juhul, kui kehtivad kõik kolm tingimust:
  • Kui vastane rikkus reeglit 3.2d(1) (valeinformatsioon tehtud löökide arvu kohta) või reeglit 3.2d(2) (saadud trahvist teavitamata jätmine),
  • Kui palve põhineb faktidel, millest mängija ei olnud teadlik enne, kui kumbki mängija sooritas järgmise raja alustamiseks löögi või kahe raja vahel olles enne eelmise raja lõpetamist ja
  • Mängija teavitas reeglilahendi soovist õigeaegselt (vastavalt ülaltoodule).
(3) Reeglilahendi palumine pärast mängu tulemuse lõplikuks muutumist. Kui mängija palub reeglilahendit pärast mängu tulemuse lõplikuks muutumist:
  • Komitee teeb reeglilahendi vaid siis, kui kehtivad mõlemad tingimused:
    • Palve põhineb faktidel, millest mängija ei olnud teadlik enne mängu tulemuse lõplikuks muutumist ja
    • Kui vastane rikkus reeglit 3.2d(1) (valeinformatsioon tehtud löökide arvu kohta) või reeglit 3.2d(2) (saadud trahvist teavitamata jätmine) ja teadis oma rikkumisest enne mängu tulemuse lõplikuks muutumist.
  • Sellise reeglilahendi tegemisele ei ole ajalisi piiranguid.
(4) Kahe palli mängimise keeld. Mängijal, kes pole kindel, milline on mängu jätkamiseks õige toiming, on keelatud rajamängus kahe palliga rada lõpuni mängida. See on lubatud ainult löögimängus (vaata reegel 20.1c).
20.1c

Reegliküsimused löögimängus

(1) Küsimuste lahendamine kokkuleppe teel on keelatud. Kui kohtunik või komitee ei ole mõistliku aja jooksul reegliküsimuse lahendamiseks kättesaadav:
  • Mängijaid julgustatakse teineteist reegli rakendamisel abistama, kuid neil puudub õigus otsustada reegliküsimus kokkuleppe teel ja igasugune taoline kokkulepe ei ole ühelegi mängijale, kohtunikule ega komiteele siduv.
  • Mängija peaks igasuguse reegliküsimuse esitama komiteele enne oma tulemuskaardi tagastamist.
(2) Mängijad peaksid kaitsma teisi võistlusel osalevaid mängijaid. Kõigi teiste mängijate huvide kaitsmiseks:
  • Kui mängija teab või arvab, et teine mängija on rikkunud või võis rikkuda reegleid ning teine mängija ei ole sellest teadlik või eirab rikkumist, peaks mängija teist mängijat, tema märkijat, kohtunikku või komiteed asjaoludest teavitama.
  • Seda tuleks teha koheselt, kui mängija on saanud asjaoludest teadlikuks ja võimalusel enne, kui teine mängija on oma tulemuskaardi tagastanud.
Kui mängija seda ei tee, siis võib komitee mängija reegli 1.2a alusel diskvalifitseerida, kui leitakse, et mängija käitus vääritult ja golfimängu vaimu vastaselt. (3) Kahe palli mängimine, kui pole kindel, kuidas käituda. Mängija, kes pole kindel, milline on mängu jätkamiseks õige toiming, võib karistuseta lõpetada raja kahe palliga:
  • Mängija peab enne lööki otsustama, et soovib ebakindlas olukorras mängida kahte palli.
  • Mängija peaks valima, millise palliga tehtud raja tulemus arvesse läheb, kui reeglid sellist toimingut lubavad, ja oma märkijat või teist mängijat oma otsusest enne lööki teavitama.
  • Kui mängija ei langeta õigeaegselt valikut, siis esimesena mängitud pall loetakse vaikimisi valituks.
  • Mängija peab enne tulemuskaardi tagastamist olukorra faktidest komiteed teavitama isegi siis, kui ta mõlema palliga tegi sama raja tulemuse. siis ta diskvalifitseeritakse kui mängija seda ei tee.
  • Kui mängija sooritas enne kahe palliga mängimise otsust löögi, siis:
    • See reegel ei kehti ja enne otsust mängitud palliga tehtud raja tulemus läheb arvesse.
    • Aga mängija ei saa teise palli mängimise eest karistada.
Selle reegli alusel mängitud pall ei ole sama nagu reegli 18.3 alusel mängitud varupall. (4) Komitee otsus raja tulemuse kohta. Kui mängija mängib punkt (3) alusel kahte palli, siis komitee otsustab, milline on mängija tulemus sellel rajal järgmiselt:
  • Valitud palli tulemus (hoolimata kas vaikimisi või mängija valikul) läheb arvesse, kui reeglid selle palliga tehtud toimingut lubavad.
  • Kui reeglid selle palliga tehtud toimingut ei luba, siis läheb arvesse teise palli tulemus, kui reeglid teise palliga tehtud toimingut lubavad.
  • Kui reeglid ei luba kummagi palliga tehtud toimingut, läheb arvesse valitud palli tulemus (hoolimata kas vaikimisi või mängija valikul), välja arvatud, kui selle palliga tehti tõsine rikkumine, mängides seda valest kohast. Sel juhul läheb arvesse teise palli tulemus.
  • Kui mõlema palliga tehti tõsine rikkumine, mängides mõlemat palli valest kohast, siis mängija diskvalifitseeritakse.
  • Kõik löögid, mis tehti arvesse mittemineva palliga (sisaldades lööke ja selle palli mängimisega saadud trahvilööke) ei lähe mängija raja tulemuses arvesse.
“Kui reeglid sellist toimingut lubavad” tähendab kas: (a) algset palli mängiti nii nagu see asub ja selle mängimine selliselt oli lubatud, või (b) mängitud pall pandi mängu vastavalt reeglitele õigel viisil, õigel moel ja õigesse kohta.
20.2

Reegliküsimuste reeglilahendid

20.2a

Kohtuniku reeglilahendid

Kohtunik on komitee poolt määratud isik, kes otsustab faktilisi küsimusi ja rakendab reegleid. Kohtunik võib enne reeglilahendi tegemist küsida komitee abi. Mängijad peavad kohtuniku poolt faktide või reeglite alusel tehtud reeglilahendeid järgima. Mängijal ei ole õigust kontuniku reeglilahendit komiteele edasi kaevata, aga pärast lahendi tegemist võib kohtunik:
  • Võtta teise arvamuse mõnelt teiselt kohtunikult või
  • Edastada lahendi komiteele ülevaatamiseks.
Kohtuniku otsus on lõplik, seega kui kohtunik lubab ekslikult mängijal reeglit rikkuda, siis mängijat ei karistata. Aga kohtuniku või komitee vale otsuse parandamise kohta vaata reegel 20.2d.
20.2b

Komitee reeglilahendid

Kui reeglilahendeid tegevat kohtunikku pole või kohtunik annab reeglilahendi tegemise komiteele, siis:
  • Reeglilahendi teeb komitee ja
  • Komitee reeglilahend on lõplik.
Kui komitee otsusele ei jõua, siis võib küsimuse lahendamiseks edastada R&A Golfireeglite Komiteele, kelle otsus on lõplik.
20.2c

Videotõendite kasutamisel „palja silmaga“ standardi rakendamine

Kui komitee tuvastab reeglilahendi jaoks fakte, siis selleks otstarbeks on videotõendite kasutamine piiratud „palja silmaga“ standardiga:
  • Kui videol nähtavad faktid ei olnud mõistlikkuse piires palja silmaga nähtavad, siis see videotõend jäetakse kõrvale, isegi kui sellelt on näha reeglite rikkumine.
  • Aga isegi kui videotõend jäetakse „palja silmaga“ standardi alusel kõrvale, on mängija endiselt reeglit rikkunud, kui ta oli muul moel teadlik faktidest, mis viisid reeglite rikkumiseni (näiteks kui mängija tundis, et kepp puudutas bunkris liiva, kuigi seda polnud palja silmaga näha).
20.2d

Valed reeglilahendid ja administratiivsed vead

(1) Valed reeglilahendid. Vale reeglilahendiga on tegemist juhul, kui kohtunik või komitee on püüdnud reegleid rakendada, kuid on teinud seda vääralt. Valed reeglilahendid on näiteks:
  • Vale karistuse määramine või karistuse määramata jätmine,
  • Sellise reegli rakendamine, mis ei kohaldu või mida pole olemas ja
  • Reegli vale tõlgendamine ja selle vale rakendamine. 
Kui kohtuniku või komitee tehtud reeglilahend osutub hiljem valeks, siis seda korrigeeritakse, kui see on reeglite alusel võimalik. Kui selleks on juba liiga hilja, jääb vale reeglilahend kehtima. Kui mängija ja kohtuniku või komitee antud juhiste vahel valitseb mõistlik arusaamatus ja mängija tegutseb valesti mõistetud juhiste järgi ning rikub seetõttu mänguringi jooksul või reegli 5.7a alusel väljakuulutatud mänguseisaku ajal reeglit (näiteks tõstes üles mängus palli, kui see polnud reeglite alusel lubatud), siis karistust ei järgne ja juhiseid loetakse valeks reeglilahendiks. Vaata komitee toimingud, Lõige 6C (mida peaks komitee tegema vale reeglilahendi korral). (2) Administratiivsed vead. Administratiivne viga on võistluse korraldamisega seotud protseduuriline eksimus ja sellise vea parandamiseks ei ole ajalist piirangut, isegi kui rajamängu tulemus on lõplik või löögimängu võistlus on lõppenud. Administratiivne viga erineb valest reeglilahendist. Administratiivsed vead on näiteks:
  • Löögimängus viigiolukorra vale arvutamine,
  • Händikäpi vale arvutamine, mille tulemusena võidab võistluse vale mängija ja
  • Võitja tulemuse väljakuulutamata jätmise tulemusena valele mängijale auhinna andmine.
Nendes olukordades peaks vea parandama ja võistluse tulemusi vastavalt muutma.
20.2e

Mängijate diskvalifitseerimine, kui rajamängu või löögimängu võistluse tulemused on lõplikud

(1) Rajamäng. Reegli 1.2 (vääritu käitumine) või reegli 1.3b(1) (tahtlik karistuse rakendamata jätmine või teise mängijaga reegli või karistuse eiramises kokku leppimine) alusel mängija diskvalifitseerimisele ajalisi piiranguid pole. Seda võib teha ka pärast mängu tulemuse lõplikuks muutumist (vaata reegel 3.2a(5)). Muul juhul vaata reeglist 20.1b(3), millal ja mis tingimustel annab komitee reeglilahendi, kui taotlus on tehtud pärast seda, mängu tulemus on lõplik. (2) Löögimäng. Üldjuhul on keelatud löögimängu võistluse sulgemise järel karistusi lisada või muuta. Võistlus on suletud, kui:
  • Tulemused muutuvad komitee poolt määratud viisil lõplikuks, või
  • Rajamängule eelnenud löögimängu kvalifikatsioon on suletud, kui mängija on startinud oma esimesele rajamängule.
Aga mängija peab diskvalifitseerima isegi pärast võistluse sulgemist, kui ta:
  • Tagastas tulemuskaardi, millel on mõnel rajal märgitud tegelikust väiksem tulemus. Kuid mängijat ei diskvalifitseerita, kui väiksema löökide arvu põhjuseks on ühe või mitme karistuse, mille saamisest mängija ei olnud enne võistluse sulgemist teadlik, lisamata jätmisest (vaata reegel 3.3b(3)),
  • Teadis enne võistluse sulgemist, et ta on rikkunud reeglit, mille karistuseks on diskvalifitseerimine, või
  • Leppis kokku teise mängijaga reegli või karistuse eiramises, mille rakendumisest olid mõlemad teadlikud (vaata reegel 1.3b(1)).
Komitee võib samuti peale võistluse sulgemist diskvalifitseerida mängija reegli 1.2 alusel (vääritu käitumine).
20.2f

Mittevastav mängija

Võistlustulemuste parandamise ajaline piirang puudub olukorras, kus selgub, et võistleja ei vasta võistlustingimustele. See kehtib ka siis, kui rajamängu tulemus on lõplik või kui löögimängu võistlus on lõppenud. Sellises olukorras mängijat ei diskvalifitseerita, vaid teda koheldakse võistlusele mitteregistreerununa ning tulemustes tehakse vastav parandus.
20.3

Olukorrad, mille kohta reeglid puuduvad

Komitee peaks lahendama kõik olukorrad, mille kohta reeglid puuduvad, järgmiselt:
  • Arvestades kõiki asjaolusid ja
  • Käsitledes olukorda mõistlikul, ausal ja järjepideval viisil nagu on reeglites käsitletud teised sarnased olukorrad.
UURI LÄHEMALT
Reegel 1Mäng, mängija käitumine ja reeglid
Eesmärk: Reegel 1 tutvustab mängijale neid peamisi mänguprintsiipe: Mängi väljakut selliselt nagu sa selle eest leiad ja palli nii, nagu see asub. ...
Loe edasi